Hyppää sisältöön
Valtioneuvosto ja ministeriöt Media

Álgobuvttadeami kritihkalaš suorggit dárbbašit 1500 bargi Supmii jođánit

Maa- ja metsätalousministeriöTyö- ja elinkeinoministeriö
27.3.2020 20.12 | Julkaistu suomeksi 14.4.2020 klo 14.27
Dieđáhus

Suomas leat mearridan ráddjet rádjajohtalusa koronavirusa leavvama eastadeapmin. Spiehkastatdili dihtii máŋggat eana- ja šaddogárdesuorggi fitnodat leat báhcán váile daid dárbbašan olgoriikalaš áigodatbargofámu.

Eanadoallu- ja šaddogárdebuvttadeapmi ja buvttadanealliid dikšun leat dál buot kritihkalaččamus suorggit, mat dárbbašit áigodatbargofámu. Bargo- ja ealáhusministeriija 25.3. ásahan ministeriijaid oktasaš virgeolmmošbargojoavku lea kárten vealtameahttun surggiid riikii boahtima koronavirusa áigge spiehkastatdilis.

Eana- ja meahccedoalloministeriija ja Fuolahansihkkarvuođaguovddáš leat meroštallan bargojoavkku bargogohččumis EMM:a hálddašansuorggi fuolahansihkkarvuođa dáfus buot kritihkalaččamus buvttadansurggiid ja buvttadanmuttuid, mat dárbbašit áigodatbargofámus seammás šaddoáigodaga álggedettiin. Seammás leat meroštallan olgoriikkalaš bargofámu meari, man sáhtašii diktit mátkkoštit Supmii, vai vealtameahttun álgobuvttadeami giđđabargguid sáhtašii dahkat.

Árvvoštallama vuođđun geavahedje buvttadanorganisašuvnnaid gieskat dahkan jearahallama áigodatbargofámu dárbbus, ovddit jagiid statistihkaid ja eará beliid áššedovdiid oainnuid fuolahansihkkarvuođa dáfus dehálaš doaimmain.

Buot kritihkaleamosin ja hohpoleamosin áice joavkku eanadoallo- ja šaddogárdebuvttadeami šaddoáigodaga álgui ja buvttadanealliid dikšumii laktásan bargguid, maidda galget leat dihtosis ámmátolbmot bargin lagašbeivviid áigge. Álgobuvttadeami bajásdoallu lea riikamet fuolahansihkkarvuođa dáfus eandalii dehálaš, go koronakriissa ovdánettiin ii eanadoallo- ja šaddogárdebuktagiid sisafievrredeami joatkevašvuođas sáhte leat sihkkar.

Go eandalii šaddogárdebuvttadeamis leat maŋimuš jagiid ávkkástallan eanaš olgoriikalaš áigodatbargofámu, de dálá dilli lea mielddisbuktán olu eahpesihkkarvuođa doaluide.

Fuolahansihkkarvuođa dáfus kritihkalaččamussan árvvoštalle čuovvovaš buvttadansurggiid ja bargomuttuid:

  • Biebmaneallibuvttadeapmi: ealliid buresbirgejumi ja ealliidsuodjaleami dáfus vealtameahttun barggut
  • Bealdošaddobuvttadeapmi: vealtameahttun giđđabarggut
  • Rabaseatnama ruonasbuvttadeapmi: áramuttu barggut dego gilvinbarggut eandalii vuorkáruotnasiin
  • Vesábuvttadeapmi: biebmošattuid ja šaddobáikkiid ođadanávdnasiid vesábuvttadeapmi
  • Muorjegilvvasajiid vuođđudanbarggut: oassi gilvimiin ja áramuttu dikšunbargguin
  • Ámmátguollebivdu: guolástanáigodatbargit feastonuohttefatnasiin

Eana- ja meahccedoalloministeriija ja Fuolahansihkkarvuođaguovddáš leat árvvoštallan, ahte olgoriikalaš bargiid kritihkalaš mearri giđđabargguid áigge lea 1500 olbmo. Mearri lea sulaid goalmmádas dábálaččat giđa áigge áigodatbargui boahtán olbmuid mearis. Ain dárbbašit maiddái ruovtturiikka bargofámu, vai buot giđđabargguid sáhtašii dahkat.

Eana- ja meahccedoalloministtar Jari Leppä giitá bargojoavkku johtilis doaimmas ja atná dehálažžan, ahte dál vealtameahttumin árvvoštallon áigodatbargimeari oaččošii Supmii johtilit.

– Dás leat bargan ovttas čađahálddahuslaččat dan ovdii, ahte fuolahansihkkarvuođa dáfus kritihkalaš bargit beasašedje riikii. Dan bálddas ohcat ođđa vugiid addit barggu jo riikkas lean áigodatbargiide. Bargat buoremus lági mielde, vai álgobuvttadeapmi sáhttá joatkašuvvat almmá hehttehusaid.

BEM:a ásahan bargojoavku lea álggahan eará doaimmaid guorahallama hohpolašvuođaortnegis. Dat lea guorahallan sierra surggiin ávkkástallon ruovttu- ja olgoriikalaš bargofámu meari, bargu sajuštuvvoma áiggi dáfus ja barggus gáibiduvvon čehppodaga. Virgeolmmošbargojoavkku doaibman lea buvttadit oktasaš oainnu das, mii lea fuolahansihkkarvuođa ja ráddjejuvvon bargomárkaniid doaimma dáfus vealtameahttun bargomátke- ja eará johtalus spiehkastatdili áigge.

Čuovvovaččat bargojoavku árvvoštallá eará kritihkalaš bargguid, ja mo dáid bargofápmodárbui vástidit. Maiddái álgobuvttadeami dárbbuid guhkit áigegaskkas guorahallet. Eana- ja meahccedoalloministeriija joatká heivehuvvon geavadagaid ráhkkananbarggu ovttas suorggi doaibmiiguin.

Dárkilut rávvagat áigodatbargofámu skáhppomii ja rájárasttildeapmái laktásan geavadagain bohtet lagašbeivviid áigge eana- ja meahccedoalloministeriijas, Fuolahansihkkarvuođaguovddážis ja rádjevirgeoapmahaččain.

Lassidieđut eana- ja meahccedoalloministeriijas:

Alladárkkisteaddji Veli-Pekka Reskola, 0295 16 2193, [email protected]

Algâpyevtittem kriittâliih syergih tarbâšeh 1500 parged Suomân huápulávt

Suomâst láá meridâm raijiđ räjijotoluv koronavirus levânem estim várás. Spiekâstâhtile tiet maŋgâ eennâmtáálu- já muorâkärdi-irâttâs lii vááijuv tárbulii pajepargovyeimi olgoenâmijn.

Eennâmtuálu- já muorâkärdipyevtittem sehe pyevtittemellei tipšo láá tääl puoh kriittâlumos syergih, moh tarbâšeh pajepargovyeimi. Pargo- já iäláttâsministeriö 25.3. asâttem ministeriö ohtsâš virgeolmoošpargojuávkku lii karttim velttidmettum suorgij pargei enâmânpuáttim spiekâstâhtiileest koronavirus ääigi.

Eennâm- já meccituáluministeriö já Huolâttâsvisesvuotâkuávdáš láá  miäruštâllâm pargojuávhu toimânaddelmist huolâttâsvisesvuođâ tááhust puoh kriittâlumos pyevtittemsuorgijd já pyevtittemmuddoid eennâm- já meccituáluministeriö haldâttâhsyergist, moh tarbâšeh pajepargovyeimi tállân ko šoddâmpaje álgá. Siämmást láá meid miäruštâllâm olgoeennâmlii pargovyeimi mere, mon puávtáččii tipteđ mađhâšiđ Suomân, vâi puávtáččii porgâđ velttidmettum algâpyevtittem kiđđâpargoid.

Miäruštâlmij vuáđđun kevttii pyevtitteijeeseervij kieskâd toohâm koijâdâllâm pajepargovyeimi táárbust, oovdeb iivij lovottuvâid já sierâ peelij äššitobdei uáinuid huolâttâsvisesvuođâ tááhust tehálijn tooimâin.

Puoh kriittâlumosin já huápulumosin onnii juávhu eennâmtuálu- já muorâkärdipyevtittem šoddâmpaje aalgân sehe pyevtittemellei tiipšon lohtâseijee pargoid, moi várás kalga leđe tiäđust áámmáttáiđulijd pargeid aldapeeivij ääigi. Algâpyevtittem paijeentoollâm lii mii eennâm huolâttâsvisesvuođâ tááhust eromâš tehálâš, ko koronakriisâ ovdándijn ij pyevti leđe vises eennâmtuálu- já muorâkärdipyevtittâsâi pyehtim jotkuuvâšvuođâst.
Tastko eromâšávt muorâkärdipyevtitmist láá majemui iivij kiävttám iänááš olgoeennâmlii pajepargovyeimi, te tááláš tile lii tovâttâm ennuv epivisesvuođâ kaardijn.

Huolâttâsvisesvuođâ tááhust kriittâlâžžân miäruštâllii čuávvoo pyevtittemsuorgijd já pargomuddoid:

  • Päikkielleepyevtittem: ellei pyereestvaijeem já elleesuojâlem tááhust velttidmettum pargoh
  • Piäldušaddopyevtittem: velttidmettum kiđđâpargoh
  • Ávuseennâm ruánáášaddopyevtittem: aarrâd mudo pargoh tego kalvempargoh eromâšávt ruánáášadoin, maid vyerkkejeh
  • Šado aalgâi pyevtittem: materiaal pyevtittem raavvâdšadoi já šaddoduvâi uđâsmitmân
  • Myerjiviljâlmij vuáđudempargoh: uási kalvempargoin já aarrâd mudo tipšopargoin
  • Áámmátkuálástem: troolikárbái kuálástempargeeh

Eennâm- já meccituáluministeriö já Huolâttâsvisesvuotâkuávdáš miäruštâleh, ete olgoeennâmlij pargei kriittâlâš meeri kiđđâpargoi uásild lii 1500 olmožid. Meeri lii suulân kuálmádâs meereest, mii táválávt puátá kiđđuv pajepaargon. Ain tarbâšuvvoo meid päikkieennâmlâš pargovyeimi, vâi pasteh porgâđ puoh kiđđâpargoid.

Eennâm- já meccituáluminister Jari Leppä kijttá pargojuávhu jotelis tooimâst já ana tergâdin, ete pajepargeemere, mii tääl lii miäruštâllum velttidmettumin, finniiččii Suomân huápust.
– Täst láá porgâm sierâ haldâttuvâi kooskâ ton oovdân, ete huolâttâsvisesvuođâ tááhust kriittâliih pargeeh pesâččii enâmân. Tast paaldâst mij uuccâp vuovijd adeliđ pargo jo enâmist orroo pajepargeid. Mij porgâp puoh ton oovdân, ete algâpyevtittem puáhtá jotkuđ hemâdâsâittáá.

Pargo- já iäláttâsministeriö asâttem pargojuávkku lii algâttâm sierâ tooimâi tarkkum huápulâšvuotâoornigist. Tot lii tarkkum sierâ suorgijn kevttimnáál orroo päikki- já olgoeennâmlii pargovyeimi mere, pargo äigidem ive mield sehe pargo vaattâm áámmáttááiđu. Virgeolmoošpargojuávhu pargon lii pyevtittiđ ohtsii uáinu tast, ete mii lii huolâttâsvisesvuođâ já räijejum pargomarkkânij tooimâ tááhust velttidmettum pargomätki- já eres jotoluv spiekâstâhtile ääigi.

Čuávuvâžžân pargojuávkku miäruštâl eres suorgij kriittâlijd pargoid, já maht västidiđ tai pargovyeimitáárbun. Tárkkojeh meid algâpyevtittem táárbuid kuhheeb áigáduvâst. Eennâm- já meccituáluministeriö juátká heiviittemnáál vuovij valmâštâllâmpargo oovtâst syergi tuáimeiguin.

Eennâm- já meccituáluministeriö, Huolâttâsvisesvuotâkuávdáš já räjivirgeomâhááh adeleh aldapeeivij ääigi tärhibijd ravvuid pajepargovyeimi hahâmân já rääji rastalditmân lohtâseijee vuáváámijn.

Lasetiäđuh eennâm- já meccituáluministeriöst:
Pajetärhisteijee Veli-Pekka Reskola, 0295 16 2193, ovdânommâ.suhânommâ@mmm.fi

Alggpuuʹtʼtõõzz vääžnʼjumus vuuʹd taarbše 1500 tuâjjla Lääʹddjânnma samai sõrgg

Lääʹddjânnmest lij tuʹmmjum rääʹjted raajjtrafiikk koronaviirrus leävvnummuž cõggmõššân. Čoʹrstemvueʹjj diõtt määŋg mädd- da muõrršâddpääiʹǩ põrggâz liâ pääccam taarbšem ålggjânnamla pââʹjjtuâjjviõǥǥtää.

Mäddtääll- da muõrršâddpäiʹǩǩpuuʹtʼtõs di puuʹtʼtõsjieʹllʼji håidd liâ tän poodd pukin vääžnʼjumus pââʹjjtuâjjviõǥǥ taarbšeei vuuʹd. Tuâjj- ja jieʹllemvueʹǩǩministeria 25.3. miäʹrreem ministeriai õhttsaž veʹrǧǧooumažtuâjj-joukk lij kaartʼtääm pukin vieʹltʼteeʹmi vuuʹdi tuâjjlai jânnmapuättmõõžž koronaviirrus poddsaž čoʹrstemvueʹjjest.

Mädd- da meäʹcctäällministeria da Huõllainsmâʹttemkõõskõs liâ meäʹrtõõllâm tuâjj-joouk tuâjjânouddmõõžžâst MMM vaaldšemvuuʹdest huõllainsmâttmõõžž määineld pukin vääžnʼjumus puuʹtʼtemvuuʹdid da puuʹtʼtõspooddid, kook taarbše pââʹjjtuâjjviõǥǥ tâʹlles šõddâmpââʹj ääʹljeen. Seämma ääiʹj lij še meäʹrtõllum ålggjânnamla tuâjjviõǥǥ mieʹrr, koon vuäitčeš sååʹvšed mäʹtǩǩeed Lääʹddjânnma, što vieʹltʼteeʹm alggpuuʹtʼtõõzz ǩiđđtuâj vuäǯǯčeš tuejjuum.

Aʹrvvõõzzi vuâđđan õʹnneš puuʹtʼteeiorganisaatioi õiʹdde tuejjeem kõõjjõõzz pââʹjjtuâjjviõǥǥ taarbâst, ääiʹjbu iiʹjji statistiikkid da jeeʹres tuåimmjeeʹji ääʹšštoobdji vuäinnmõõžžid huõllainsmâttmõõžž määineld vääžnai tuåimmjummšin.

Samai jäänmõsân taarbliʹžžen da ǩirrliʹžžen vuâmmšeš joukk mäddtääll- da muõrršâddpäiʹǩǩpuuʹtʼtõõzz šõddâmpââʹj aʹlǧǧe di puuʹtʼtemjieʹllʼji hoiddu õhttneei tuâjaid, koid aʹlǧǧe leeʹd teâđast ämmatčieʹpp tuejjeei âʹlddpeeiʹvi äiʹǧǧen. Alggpuuʹtʼtõõzz tuõʹllʼjummuš lij jânnmen huõllainsmâttmõõžž määineld takai jeäʹrab vääžnai, ǥu koronakriis ouddneen ij mäddtääll- da muõrršâddpäiʹǩǩouddsi pohttmõõžži juätkkjemvuõđâst vueiʹt leeʹd snäätnai.
Ǥu jeäʹrben muõrršâddpäiʹǩǩpuuʹtʼtõõzzâst liâ mõõnni iiʹjjin âânnam väʹlddvueʹzzin ålggjânnamla pââʹjjtuâjjviõǥǥ, lij ânnʼjõž vueʹǩǩ tuejjääm jiânnai pannainsmâttmõõžžid täin paaiʹǩin.

Huõllainsmâttmõõžž määineld taarbliʹžžen ärvvtõʹlleš puõʹtti puuʹtʼtemvuuʹdid da tuâjjpooddid:

  • Kuẹʹttžeevaipuuʹtʼtõs: jieʹllʼji pueʹrrjieʹllem da jieʹllisuõjjõõzz määineld vieʹltʼteeʹm tuâj
  • Peäʹlddšâddpuuʹtʼtõs: vieʹltʼteeʹm ǩiđđtuâj
  • Äävmäädd ååvašpuuʹtʼtõs: ouddpoodd tuâj diǥu ištteemtuâj jeäʹrben vääʹrråvvšin
  • Oođâžšâddpuuʹtʼtõs: poorrâmšââddai da õhttnaž šâddkättõõzzi oođeemaunnstõõzzi oođâžšâddpuuʹtʼtõs
  • Mueʹrjjšâddmääddai altteemtuâj: pieʹǩǩ ištteemtuâjain da ouddpoodd håiddamtuâjain
  • Ämmatkueʹllšeellmõš: kueʹllšeeʹllemtuâjjla trooʹlarin

Mädd- ja meäʹcctäällministeria da Huõllainsmâʹttemkõõskõs ärvvtâʹlle, što ålggjânnamlai tuâjjlai taarblaž mieʹrr ǩiđđtuâjai beäʹlnn lij 1500 persoon. Mieʹrr lij nuʹt kuälmad nooʹrmeld ǩiiđ poodd pââʹjjtuõjju puõʹđji meäʹrest. Ooudâs taarbšet še dommjânnamlaž tuâjjviõǥǥ, što puk ǩiđđtuâj vuäǯǯčeš tuejjuum.

Mädd- da meäʹcctäällminister Jari Leppä  späʹssbââšš tuâjj-joouk jåʹttlõs tuåimmjummšest da âânn vääžnʼjen, što ååʹn vieʹltʼteʹmmen ärvvtõllum pââʹjjtuâjjlažmieʹrr vuäǯǯčeš Lääʹddjânnma samai sõrgg.
– Täʹst lij tuejjuum õõutsââʹjest rââstvaaldšemnalla tuâjaid tõn ouʹdde, što huõllainsmâttmõõžž määineld taarbla tuâjjla piâzzče jânnma. Tõn paaldâst ooccâp kuånstid tuâjjtâʹtted juʹn jânnmest åårrai pââʹjjtuâjjlaid. Tuejjeep puk vueiʹttemnalla åårrai, što alggpuuʹtʼtõs vuäitt juätkkjed vaiggâdvuõđitaa.

TEM (TJM) miäʹrreem tuâjj-joukk lij alttääm jeeʹres tuåimi taʹrǩstoollmõõžž ǩirrlažvuõttjiârǥâst. Tõt lij täʹrǩstõõllâm jeeʹres vuuʹdin ââʹnnem domm- da ålggjânnamla tuâjjviõǥǥ meäʹr, tuâj meäʹrtummuž eeʹjj metta di tuâjast õõlǥteei ämmat-tääid. Veʹrǧǧooumažtuâjj-joouk tuâjjan lij tuejjeed õhttsaž vuäinnmõš tõʹst, mii lij huõllainsmâttmõõžž da raaʹjteld tuâjjmarkkni tuåimmjummuž määineld vieʹltʼteeʹm tuâjjmäʹtǩǩ- da jeeʹres trafiikk čoʹrstemåårrmõõžž poodd.

Puõttjen tuâjj-joukk ärvvtââll jeeʹres vuuʹdi taarblaž tuâjaid, da mäʹhtt täi tuâjjviõkktaʹrbbe vaʹstteet. Še alggpuuʹtʼtõõzz taarbid kuuʹǩǩab äiʹǧǧkõõskin taʹrǩstõõlât. Mädd- da meäʹcctäällministeria juätkk suåvldemnallšeeʹmi naaʹli valmštõõllâmtuâjaid õõutsââʹjest vuuʹd tuåimmjeeʹjivuiʹm.

Tääʹrǩab vuäppõõzzid pââʹjjtuâjjviõǥǥ haʹŋǩǩummša da raajjrâstldummša õhttneei naaʹlin vuäǯǯap âʹlddpeeiʹvin mädd- da meäʹcctäällministeriast, Huõllainsmâʹttemkõõskõõzzâst da raajjveʹrǧǧniiʹǩǩin.

Lââʹssteâđ mädd- da meäʹcctäällministeriast:
Pâʹjjtaʹrǩǩeei Veli-Pekka Reskola, 0295 16 2193, risttnõmm.sokknõ[email protected]

Hallinto Jari Leppä Maaseutu Tuula Haatainen